Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

It ajalugu on väga lai ja mahukas ning omab palju lahendusi, mis sobivad just selle nädala kategooriatesse. 

1.    Telefoni tulek kui elu tempo muutja

Enne mobiiltelefone liikus elu teisiti. Kõik toimus aeglasemalt: nii suhtlus, info liikumine kui ka kohtumiste planeerimine. Kuid kui Motorola insener Martin Cooper tegi 1973. aastal esimese mobiiltelefonikõne, muutus kõik. Sündis tehnoloogia, ilma milleta ei suuda hiljutise Sinchi uuringu järgi ligi 72% inimestest kauem kui nädalavahetuseks elu ette kujutada. [1]

Kuid mobiiltelefonid ei jõudnud kohe turule. Kulus veel umbes kümme aastat, et mobiiltelefon kasutajateni jõuaks. Motorola DynaTACi versioon lasti välja alles 1983. aastal. Kuid ka siis ei muutunud telefon kohe masskasutusse, kuna telefoni hind oli kallis ning ta oli raske, seda peeti uudseks luksuseks. Mugavuse tõttu eelistati mobiilise asemel 80ndatel VM1-e. Alles 90ndatel jõudis telefon tänu uuendustele massideni.

Vaid 50 aastaga alates telefoni loomisest on selle kasutajate arv tõusnud nullist enam kui 7,1 miljardini 2021. aastaks. Üle 91 protsendi maailma elanikkonnast omab mobiiltelefoni. Kunagi tarbijaluksusaks peetud mobiiltelefonidest on saanud peaaegu hädavajalik vajadus kõikide inimeste jaoks. [2]

 

2.   Google Glass: teoreetiliselt geniaalne, praktikas katastroof

2013. aastal, kui Google Glass turule tuli, oli selle kohta palju elevust. Tootel oli palju potentsiaali: sellega sai pildistada, veebis käia ja navigeerida, samal ajal käsi mitte kasutades. Kuid 2015. aastal jäi toode unarusse. Aga miks?

Vastus on tegelt üpriski lihtne. Teoorias oli toode hea, kuid praktikas oli sellel palju vigu. Alustades sellega, et komplekt maksis 1500$ ning lõpetades laialdaste privaatsuse probleemidega. Kuid Google Glass ei olnud siiski tühja, ta näitas rahvale, et liitreaalsus on võimalik ning lisaks sellele on võimalik rakendusi ka prillide näol oma elu osana kasutada. See pani aluse täna tervishoius, mängudes, arhitektuuris jne olevale liitreaalsusele. Google Glass oli esimene julge, kes sellist tehnoloogiat kasutas ja inimeste ette tõi. [3] [4]


3. Twitter Peek – seade, mida saab kasutada ainult Twitteri kasutamiseks?

Jep, see toode on täpselt selline nagu see kõlab. BlackBerry laadse välimusega telefoni sarnane toode ainult tweetimiseks ja nende lugemiseks. Ja sedagi ei teinud ta hästi. Seade andis lugeda ainult sõnumi kolme esimest sõna ning edasi lugemiseks tuli sisestusklahviga vaikselt edasi liikuda.

Aastal 2009, kui toode välja tuli, oli paljudel olemas juba mobiiltelefon ning eraldi “säutsutamise” seadme kaasas kandmine oli tülikas ja ebavajalik, kuna tavatelefon sai sellega samuti hakkama. Lisaks sellele oli toode ka kallis: 200$ seadme eest, millel on ainult üks funktsioon. Sama summa või isegi vähema eest sai osta juba nutitelefoni, mis tegi palju rohkemat kui lihtsalt “säutsus”. Üks tehnikakriitik kirjutas seadme kohta: „Twitter Peek on nii rumal, et see ajab mu aju valutama.“ [5] [6]

 

Viited:

1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_1:_Noppeid_IT_ajaloost  

2. https://techinformed.com/50-years-of-the-mobile-revolution/

3. https://www.csis.org/analysis/replicating-mobile-revolution 

4. https://www.snvatech.com/blog/the-coolest-tech-fails-that-changed-the-industry

5. https://time.com/4704250/most-successful-technology-tech-failures-gadgets-flops-bombs-fails/

6. https://medium.com/@eileentran2480/the-failure-of-the-twitter-peek-45809fc88e2b

7. https://museumoffailure.com/exhibition/twitter-peek

 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 4: Jälgimiskapitalismi kasv ja edasine areng

  Jälgimiskapital on nagu ärimudel: inimese käitumise muutmine andmeteks, mida saab analüüsida, jälgida ja sedasi rahaks teha. Peamiseks kurjajuureks on Ameerika Ühendriigid, kuid enamus võimsaid riike aitavad seda üleval hoida, kuna see toob neid endile kasumit. Too süsteem on avalikkuse eest enamasti varjatuna püsinud ning oli täiesti reguleerimata 2018. aastani, kuni kehtestati Euroopas isikuandmete kaitse määrus (GDPR) , mis nõudis jälgimise osas ettevõtetes reformi mõjutades seega ka Eestit, kus kehtestati selle täide viimiseks 2019 isikuandmete kaitse seadus (IKS). Varasemalt hakkasid ettevõtted katsetama inimeste andmetesse sissetungi juba 21. Sajandi alguses, avastades viise kuidas selle pealt tulu teenida. Selle viimaseks sammuks peab digiühiskonna kriitik Zuboff nö “kohanemist” ehk andmete kasutamist kasutajate käitumisharjumuste muutmiseks ja sellega endale kasumi teenimist. Nt 2017. aastal lekkinud dokumendid näitasid, et Facebook, mida kasutab ka enamus eestlasi, o...
Lisateave

Nädal 3: Edukad ja mitte nii edukad üleminekud uuele meediale

Tänapäeval kasutatakse info tarbimiseks nii uut meediat kui ka traditsioonilist meediat. Erinevus traditsioonilise ja uue media vahel on viis, kuidas info tarbijateni edastatakse. Traditsioonilisest meediast rääkides viidatakse peamiselt televisioonile, raadiole ja paberajakirjadele – kanalid, mis on kasutusel olnud aastakümneid. Uus meedia viitab aga sotsiaalmeediale, blogidele, foorumitele jne ehk suhtluskanalid, mis hakkasid tekkima koos internetiga. Kuna jälgin peamiselt Eesti meediakanaleid uudiste jälgimiseks ja saadete järele vaatamiseks, tooksin oskusliku uue meedia kasutusena välja ERRi. See on küll lihtne näide, aga seda heas mõttes. ERR portaal on suutnud teha nauditavaks ja lihtsaks nii uudiste, otseülekannete kui ja tasuta järelvaadatavate saadete vaatamise Jupiteri näol. Avastasin, et neil on ka raadio järelkuulamise võimalus ning väga palju oma podcaste, nt “Päevakaja”, lisaks ka oma spordi ning teaduse- ja tehnoloogiauudiste portaal. Nad on alati olnud ning peavadki...
Lisateave