ITSPEA blogi

  Jakob Nielsen defineeris kasutatavuse kohta kuus komponenti: ·        õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? ·        tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? ·        meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? ·        vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? ·        rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus?   Positiivset näidet ei olnud vaja kaugele otsima minna – keskendusin pigem juba igapäevaselt kasutuses olevatele lahendustele. Olin pisut laisk ning valisin lihtsa tee – Google Search, kuna on niivõrd lihtsasti õp...

  Olen ise igapäevaselt Mozilla Firefoxi kasutaja ning mul on alati olnud huvi uurida toodete ja teenuste kohta, mida igapäevaselt kasutan, mille tõttu oli blogi teema hea viis, kuidas uurida oma vaikebrauseri lugu ning selle arendus- ja ärimudelit. Mozilla Firefox on üks tuntumaid avatud lähtekoodiga veebibrausereid, mida arendab Mozilla Foundation ja selle tütarettevõte Mozilla Corporation. Firefoxi eripära seisneb selles, et tegemist ei ole klassikalise kasumile suunatud tarkvaraprojektiga, vaid avatud lähtekoodi arenduse ja ettevõtte poolt projekti juhtimise hübriidiga. Avatud lähtekoodiga tarkvaral on mitmeid viise kuidas raha teenida: mõned viisid on nt tugimüüjate abil, kes levitavad tarkvara brändingu ja konsultatsioonidega või teenuse võimaldajatega, kus tarkvara luuakse tulu teenivatele veebiteenustele juurdepääsu toetamiseks. Mozilla kasutab seda viimast mudelit enda tulustamiseks juba turule tulemise algusaegadest saati. Mozilla algusaeg oli 90ndatel, Microsoft In...

  Eben Mogleri 1999. aasta artikkel Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright oli üks pikk ja põhjalik lugemine. Artiklis on välja toodud palju häid punkte, mis on vaatamata 27 aasta möödumisele siiski tõesed ja isegi olulisemad kui artikli kirjutamise hetkel. Eriti hästi tõi ta välja näiteks vabatarkvara võime konkureerida ärilise tarkvara ning isegi potentsiaali seda teatud aspektides ületada. Näiteks Linux, Python ja teised avatud lähtekoodiga tarkvarad on muutunud mitte ainult alternatiiviks, vaid lausa standardiks nii arenduses, serverites kui ka näiteks tavakasutajate jaoks. Lisaks sellele on tõene ka väide, et meie maailm koosneb üha enam „lihtsalt numbritest“ ja neid koheldakse seadustes ebamääraselt. Vanad seadused ei sobi enam tänapäeva digitaalmaailma, kuna nendega ei saa ausalt lahendada õiguslikke probleeme ning see tekitab pidevaid vaidlusi ja lahkhelisid. Tänapäeval näeme seda väga selgelt, kuidas muusika, filmid, tarkvara ja tehisintellekti...

Tänapäeva IT juhil ei piisa enam ainult tehnilistest teadmistest, vaid aina olulisemaks on muutunud liikuda sujuvalt nii IT kui ka ärimaailma vahel. Ta peab tundma tehnoloogiat piisavalt sügavalt, et oma meeskonda usaldada ja suunata, kuid nägema samal ajal suurt pilti: turgu, strateegiat ja inimesi. Minu fookus tänases blogis on Eesti IT juhtidele, analüüsin kahte erinevat juhti, kes on küll oma iseelomu poolt erinevad, kuid kelle baasväärtused on siiski sarnased. Kaarel Kotkas (Suhtleja, visionäär) Inimeste identiteedi tuvastamisega tegelev tehnoloogiaettevõte Veriff, mis tõusis 2022. Aastal ükssarviku staatusesse pärast C-ringi investeeringut 100 miljoni dollari ulatuses on ilmselt paljudele tuttav. Kaarel Kotkas, Veriffi asutaja ja tegevjuht rääkis ise, kuidas “Vajadus turvalise isikusamasuse tuvastamise järele on suurem kui kunagi varem. Ettevõtetel on järjest enam vaja veenduda nii oma töötajate isikusamasuses, tuvastada erinevatel platvormidel kasutajate vanust kui ka ...

 Juba mitukümmend aastat ei ole enam kõige olulisemaks faktoriks tööturul praktiline kogemus, kui seda on selle kombineerimine haridusega, kas siis kõrgkoolidiplomi, kutsetunnistuse või sertifikaatide näol.   Kõrgkoolidiplomi eelisena saab välja tuua tööturule lihtsama sisenemise olenemata erialast, mida ülikoolis õppisid. Tean isegi mitmeid tuttavaid, kellele on just kõrgkoolidiplomi puudumine sulgenud tööturul uksi ning toonud nn “lae” ette arenguvõimalustes ettevõttes või kindlal erialal. Aina rohkem eelistatakse ettevõtetes, et tulevasel meeskonnaliikmel oleks taskus diplom tõestamaks tema kvalifikatsiooni antud erialal töötamiseks, ainult praktilisest kogemusest ei piisa. Akadeemilisema hariduse eelis on ka laiem vaade ja seetõttu ka mitmekesisemad võimalused tööturul, kuid liigne teoreetiline haridus võib jääda mõneti elukaugeks. Professor Eneken Titov tõi aga välja, et on erialasid, kus ei saa ilma akadeemilise hariduseta, nt inseneeria, mis nõuab väga spetsiifilisi lai...