Nädal 8: Diplomi, sertifikaadi ja rakendukõrghariduse erinevus tööturul

 Juba mitukümmend aastat ei ole enam kõige olulisemaks faktoriks tööturul praktiline kogemus, kui seda on selle kombineerimine haridusega, kas siis kõrgkoolidiplomi, kutsetunnistuse või sertifikaatide näol.

 

Kõrgkoolidiplomi eelisena saab välja tuua tööturule lihtsama sisenemise olenemata erialast, mida ülikoolis õppisid. Tean isegi mitmeid tuttavaid, kellele on just kõrgkoolidiplomi puudumine sulgenud tööturul uksi ning toonud nn “lae” ette arenguvõimalustes ettevõttes või kindlal erialal. Aina rohkem eelistatakse ettevõtetes, et tulevasel meeskonnaliikmel oleks taskus diplom tõestamaks tema kvalifikatsiooni antud erialal töötamiseks, ainult praktilisest kogemusest ei piisa. Akadeemilisema hariduse eelis on ka laiem vaade ja seetõttu ka mitmekesisemad võimalused tööturul, kuid liigne teoreetiline haridus võib jääda mõneti elukaugeks. Professor Eneken Titov tõi aga välja, et on erialasid, kus ei saa ilma akadeemilise hariduseta, nt inseneeria, mis nõuab väga spetsiifilisi laiepõhiseid teadmisi enne spetsialiseerumist.

 

Rakenduskõrgkoolidiplomi eelisena saab tuua ka juba nimes oleva kraadi praktilisuse ja rakenduvuse, mis aitab kiiresti tööturule siseneda, eriti kui peetakse olulisemaks praktilist kogemust tööle võtul. On teadatuntud, et praktilistest kogemustest on tööturul ja ka igal pool mujal rohkem kasu, kui teooria teadmisest, seega annab rakenduskõrgharidus hea põhja tudengile, kuna ta on juba kursis, mis teda tööturul ees ootab. Rakenduskõrgkool pakub head tasakaalu nii teoreetiliste teadmiste kui praktilise kogemuse vahel, tihti on rakenduskõrgkoolidel ka tihe koostöö tööturuga, mis näitab nende pädevust tööturu nõudmistega ning aitab õpilasi sinna juba varakult kaasata. Varajane kaasatus ja suur praktiline osakaal tähendab ka õppuri jaoks kiiret arusaama, kas on tehtud õige valik ning kas ta sooviks ka tulevikus sel erialal töötada. Siia sektsiooni lisaksin ka TTÜ IT kolledži, mis nõuab praktikat, mis näiteks IT Administratsioonis on üpris mahuka osakaaluga. Usun, et see aitab kindlasti tööturule lihtsamini ja kiiremini siseneda, kuna IT kolledži lõpetanud tudengil on omandatud nii teoreetiline baas kui ka praktilised kogemused tööturul.

 

Erialaste kutsetunnistuste võlu tuleb välja minu arvates juba siis, kui oled juba tööturul, see tõstab sinu pädevust rahvusvahelisel tasandil, nagu toodi välja ka teema all. Ta on ühiselt mõistetav kõigi tööandjate jaoks vaatamata, kas tegemist on Eesti või mingi teise riigi firmaga. Aga ma arvan, et ainult sertifikaadist tänapäeval enam ei piisa, seda võiks siiski kombineerida kas rakendus- või tavalise kõrgkoolidiplomiga, kuna koos näitab see nii haridust kui ka praktilisi teadmisi. Sertifikaadid üksi on kasulikud vaid spetsiifiliste nõudmistega valdkondades, kus sertifikaat näitab kindlaid praktilisi oskuseid ning ilma sertifikaadita on raske antud valdkonnas toime tulla.

 

Viited:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_8:_IT_proff…%3F

https://haridus.postimees.ee/8027365/akadeemiline-voi-rakenduslik-korgharidus-kumb-toob-tooturul-edu