Nädal 4: Jälgimiskapitalismi kasv ja edasine areng

 

Jälgimiskapital on nagu ärimudel: inimese käitumise muutmine andmeteks, mida saab analüüsida, jälgida ja sedasi rahaks teha. Peamiseks kurjajuureks on Ameerika Ühendriigid, kuid enamus võimsaid riike aitavad seda üleval hoida, kuna see toob neid endile kasumit. Too süsteem on avalikkuse eest enamasti varjatuna püsinud ning oli täiesti reguleerimata 2018. aastani, kuni kehtestati Euroopas isikuandmete kaitse määrus (GDPR), mis nõudis jälgimise osas ettevõtetes reformi mõjutades seega ka Eestit, kus kehtestati selle täide viimiseks 2019 isikuandmete kaitse seadus (IKS).

Varasemalt hakkasid ettevõtted katsetama inimeste andmetesse sissetungi juba 21. Sajandi alguses, avastades viise kuidas selle pealt tulu teenida. Selle viimaseks sammuks peab digiühiskonna kriitik Zuboff nö “kohanemist” ehk andmete kasutamist kasutajate käitumisharjumuste muutmiseks ja sellega endale kasumi teenimist. Nt 2017. aastal lekkinud dokumendid näitasid, et Facebook, mida kasutab ka enamus eestlasi, oli öelnud finantsklientidele, et saab andmeid kasutada emotsionaalses stressis teismeliste tuvastamiseks ja neile huvipakkuvate reklaamide kuvamiseks. See kõik toimib ka praegu, kus jälgimiskapitalismi kaudu kogutud andmeid on nt ära kasutatud tehisintellekti tarkvara arendamisel, mida treenitakse veebikasutajatelt pärinevate massiivsete andmekogumite abil.

Reaalsus on see, et lahendused muutuvad aina digitaalsemaks, reklaamid ja soovitused aina personaalsemaks, kuid selle taga kasvab samal ajal riikide ja suurkorporatsioonide kontroll, ulatuslik jälgimine ning inimeste andmete pidev müük. Enamus eestlasi kasutavad tänapäeval Facebooki, Instagrami, TikToki ja muid sotsiaalmeedia platvorme, kes kõik koguvad kasutajate kohta andmeid. Need protsessid toimivad nagu nähtamatud nöörid, mis suunavad meie käitumist samamoodi nagu marionettnuku oma ilma, et me seda ise tähelegi paneks.

Paratamatult ei ole võimalik andmete edastamist täielikult vältida, see on lihtsalt kõikjal. Kõikidel veebilehtedel on tänapäeval küpsiste süsteem, kus paljudel veebilehtedel, ka nt Eesti uudistesaitidel (Delfi, Õhtuleht, Äripäev, Postimees jne) on nendest keeldumine pea võimatuks tehtud, lisades keeldumise nupu mitme menüü taha, raisates nii väärtuslikku aega, mille tõttu paljud valivad lihtsama vastupanu tee ning lihtsalt nõustuvad andmete kogumisega. Advokaat Siiri Vello on välja toonud, et inimesed on tihti pandud „võta või jäta“ lahenduse ette ka isegi riiklikul tasandil ehk olukorda, kus on valida ainult selle vahel, kas anda oma isikuandmed või loobuda teenuse kasutamisest. „Selliselt toimub aga selgelt privaatsuse kui väärtuse devalveerimine ja privaatsuse piiramisega leppimine,“ Paraku on paljude digiteenuste kasutamine siiski esmavajadus nii terviseteenuste, haridusplatvormide jm kasutuse jaoks, kuna Eesti on siiski väga digitaalne riik ning digiaedik on siin palju kõrgemate seintega kui paljudes teistes Euroopa ja maailma riikides, kus digiteenuste kasutamine ei ole igapäevaelu lahutamatuks osaks. Eestlased on väga harjunud sellise digieluga ning enamus aega ei pööra sellele tähelepanu, kui palju meie andmeid siiski jagamises on.

Rohkem ohtu on musta stenaariumi realiseerumises ehk andmete kogumise süvenemine,  privaatsuste täielik kadumine tavainimeste jaoks, aina rohkemate andmete kogumine ja hoidmine ning sellega kontroll igapäevategevuste ja viibimiste üle kui kõige lahenemises. Optimiste pidevas jälgimises oleva elu kohta on pigem vähe, kuid mõni siiski leidub. Optimistiks saab pidada nt Kristjan Porti, kes on arvamusel, et ega tehnoloogia oma olemuselt ei ole halb ega hea, küsimus on selle arendamise ja kasutamise eesmärgis ning võimalustes, mida see loob. Seal, kus peitub võim, peitub ka soov piire ületada, võimu ära kasutada ja kuritarvitada. Ehk jällegi noa ja võimendi metafoor. On ehk lootust, et jälgmisega seoses rakendataks regulatsioon, mis muudaks andmete müügi, ennustused ja inimeste mõjutuse illegaalseks, kuid realistlikult on see tõenäoliselt väike, kuna iga nädal ja kuu tekivad uued võimalused meie jälgimiseks ning kasu suurfirmadele on selles liialt suur.

 

Viited:

1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_4:_Info-_ja_v%C3%B5rgu%C3%BChiskond  
2. https://www.hks.harvard.edu/centers/carr-ryan/publications/geopolitics-surveillance-capitalism   
3.           https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011
4. https://www.sirp.ee/digimugavus-voi-digiautonoomia/
5. https://www.britannica.com/topic/surveillance-capitalism
6. https://theconversation.com/explainer-what-is-surveillance-capitalism-and-how-does-it-shape-our-economy-119158