Nädal 3: Edukad ja mitte nii edukad üleminekud uuele meediale

Tänapäeval kasutatakse info tarbimiseks nii uut meediat kui ka traditsioonilist meediat. Erinevus traditsioonilise ja uue media vahel on viis, kuidas info tarbijateni edastatakse. Traditsioonilisest meediast rääkides viidatakse peamiselt televisioonile, raadiole ja paberajakirjadele – kanalid, mis on kasutusel olnud aastakümneid. Uus meedia viitab aga sotsiaalmeediale, blogidele, foorumitele jne ehk suhtluskanalid, mis hakkasid tekkima koos internetiga.

Kuna jälgin peamiselt Eesti meediakanaleid uudiste jälgimiseks ja saadete järele vaatamiseks, tooksin oskusliku uue meedia kasutusena välja ERRi. See on küll lihtne näide, aga seda heas mõttes. ERR portaal on suutnud teha nauditavaks ja lihtsaks nii uudiste, otseülekannete kui ja tasuta järelvaadatavate saadete vaatamise Jupiteri näol. Avastasin, et neil on ka raadio järelkuulamise võimalus ning väga palju oma podcaste, nt “Päevakaja”, lisaks ka oma spordi ning teaduse- ja tehnoloogiauudiste portaal. Nad on alati olnud ning peavadki olema professionaalsed ning on uue meedia kasutusega hästi hakkama saanud pakkudes tasuta sisu kõikidele vanusegruppidele.

Lahjendatud varianti kohe välja tuua on raskem, aga tooksin siiski välja Päevalehe, kes jäi nii lahjaks, et kaubamärk sulgeti. Päevaleht oli väga pika ajalooga kultuuri- ja arvamusleht. 2024. aastal läks Päevaleht üle puhtalt digiväljaannetele Delfi keskkonnas ning vaatamata nende lubadusele Päevaleht säilitada, sulgeti 2026. aasta veebruari alguses ka see, olles nüüd vaid keskkonnas Delfi arvamuse ja Delfi Kultuuri all. Üleminek digiportaali ei läinud nende jaoks hästi ning kuna nad olid vaid kultuuri- ja arvamusleht, olles alati olnud Delfist, Postimehest jm ajakirjadest maas pluss viimase kahe aasta Delfi küljes ripatsina eksisteerimine, ei tulnud nende lõplik kadumine eriti suure üllatusena, see oli vaid aja küsimus. Kirjandusteadlane Tiit Hennoste ütles tänapäevase Päevalehe kohta, et “Ega sel [Eesti Päevalehe kaubamärgil] olnud viimasel ajal enam mingisugust erilist tähendust sellisel kujul, nagu see oli kunagi mõeldud. “

 

Viited:

  1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_3:_Uus_meedia...%3F  
  2. https://www.techtarget.com/whatis/feature/Traditional-media-vs-new-media-Differences-pros-and-cons
  3. https://www.err.ee/
  4. https://www.err.ee/1609899230/delfi-meedia-sulgeb-eesti-paevalehe-kaubamargi
  5.  https://www.postimees.ee/8389628/paevalehe-sailitamise-lubadus-lendas-ajaloo-prugikasti

 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

It ajalugu on v äga lai ja mahukas ning omab palju lahendusi, mis sobivad just selle nädala kategooriatesse.  1.     Telefoni tulek kui elu tempo muutja Enne mobiiltelefone liikus elu teisiti. Kõik toimus aeglasemalt: nii suhtlus, info liikumine kui ka kohtumiste planeerimine. Kuid kui Motorola insener Martin Cooper tegi 1973. aastal esimese mobiiltelefonikõne, muutus kõik. Sündis tehnoloogia, ilma milleta ei suuda hiljutise Sinchi uuringu järgi ligi 72% inimestest kauem kui nädalavahetuseks elu ette kujutada. [1] Kuid mobiiltelefonid ei jõudnud kohe turule. Kulus veel umbes kümme aastat, et mobiiltelefon kasutajateni jõuaks. Motorola DynaTACi versioon lasti välja alles 1983. aastal. Kuid ka siis ei muutunud telefon kohe masskasutusse, kuna telefoni hind oli kallis ning ta oli raske, seda peeti uudseks luksuseks. Mugavuse tõttu eelistati mobiilise asemel 80ndatel VM1 -e. Alles 90ndatel jõudis telefon tänu uuendustele massideni. Vaid 50 aastaga alates telefoni...
Lisateave

Nädal 4: Jälgimiskapitalismi kasv ja edasine areng

  Jälgimiskapital on nagu ärimudel: inimese käitumise muutmine andmeteks, mida saab analüüsida, jälgida ja sedasi rahaks teha. Peamiseks kurjajuureks on Ameerika Ühendriigid, kuid enamus võimsaid riike aitavad seda üleval hoida, kuna see toob neid endile kasumit. Too süsteem on avalikkuse eest enamasti varjatuna püsinud ning oli täiesti reguleerimata 2018. aastani, kuni kehtestati Euroopas isikuandmete kaitse määrus (GDPR) , mis nõudis jälgimise osas ettevõtetes reformi mõjutades seega ka Eestit, kus kehtestati selle täide viimiseks 2019 isikuandmete kaitse seadus (IKS). Varasemalt hakkasid ettevõtted katsetama inimeste andmetesse sissetungi juba 21. Sajandi alguses, avastades viise kuidas selle pealt tulu teenida. Selle viimaseks sammuks peab digiühiskonna kriitik Zuboff nö “kohanemist” ehk andmete kasutamist kasutajate käitumisharjumuste muutmiseks ja sellega endale kasumi teenimist. Nt 2017. aastal lekkinud dokumendid näitasid, et Facebook, mida kasutab ka enamus eestlasi, o...
Lisateave