Nädal 10: Intellektuaalomand ja vabatarkvara läbi Eben Mogleri silmade

 

Eben Mogleri 1999. aasta artikkel Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright oli üks pikk ja põhjalik lugemine. Artiklis on välja toodud palju häid punkte, mis on vaatamata 27 aasta möödumisele siiski tõesed ja isegi olulisemad kui artikli kirjutamise hetkel. Eriti hästi tõi ta välja näiteks vabatarkvara võime konkureerida ärilise tarkvara ning isegi potentsiaali seda teatud aspektides ületada. Näiteks Linux, Python ja teised avatud lähtekoodiga tarkvarad on muutunud mitte ainult alternatiiviks, vaid lausa standardiks nii arenduses, serverites kui ka näiteks tavakasutajate jaoks.

Lisaks sellele on tõene ka väide, et meie maailm koosneb üha enam „lihtsalt numbritest“ ja neid koheldakse seadustes ebamääraselt. Vanad seadused ei sobi enam tänapäeva digitaalmaailma, kuna nendega ei saa ausalt lahendada õiguslikke probleeme ning see tekitab pidevaid vaidlusi ja lahkhelisid. Tänapäeval näeme seda väga selgelt, kuidas muusika, filmid, tarkvara ja tehisintellekti mudelid on kõik digitaalsed andmed, mida saab peaaegu tasuta kopeerida ja levitada. Sama tüüpi digitaalne sisu võib olla korraga kaitstud autoriõiguse, patendi, ärisaladuse või hoopis mitte millegagi, ning nende piiride tõmbamine on keeruline ja sageli vaieldav.

Kõige paikapidavamaks väiteks peaksin ma Mogleri ideed, et inimesed ei loo ainult raha pärast ning internet ainult võimendab inimeste loovust rahalise motivatsioonita midagi luua. Tema sõnade järgi loovad inimesed asju üksteise rõõmuks ja oma ebamugava üksioleku tunde ületamiseks. Wikipedia, open source, sotsiaalmeedia nagu YouTube, TikTok, blogid on ehtne näide sellest, et inimesed loovad huvist, eneseväljenduseks, maine ja tunnustuse pärast jne.

Aga tema väidete seas on ka eksimusi. Suurimaks eksimuseks pean ma tema arvamust, et intellektuaalomandi süsteem laguneb või muutub ebaoluliseks. Süsteemi on küll kritiseeritud, kuid on endiselt väga tugev, ainult kohanes uute oludega (streaming, subscriptionid). Näiteks on tekkinud tehnilised piirangud nagu vabavara vastane DRM, mida kasutavad peamiselt suurfirmad oma omandiõiguste säilitamiseks ja digitaalse sisu kasutamise kontrollimiseks

 

Viited:

https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_10:_V%C3%B5rkude_rikkus%CB%90_vabast_tarkvarast_vaba_kultuurini

https://www.eff.org/issues/drm

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

It ajalugu on v äga lai ja mahukas ning omab palju lahendusi, mis sobivad just selle nädala kategooriatesse.  1.     Telefoni tulek kui elu tempo muutja Enne mobiiltelefone liikus elu teisiti. Kõik toimus aeglasemalt: nii suhtlus, info liikumine kui ka kohtumiste planeerimine. Kuid kui Motorola insener Martin Cooper tegi 1973. aastal esimese mobiiltelefonikõne, muutus kõik. Sündis tehnoloogia, ilma milleta ei suuda hiljutise Sinchi uuringu järgi ligi 72% inimestest kauem kui nädalavahetuseks elu ette kujutada. [1] Kuid mobiiltelefonid ei jõudnud kohe turule. Kulus veel umbes kümme aastat, et mobiiltelefon kasutajateni jõuaks. Motorola DynaTACi versioon lasti välja alles 1983. aastal. Kuid ka siis ei muutunud telefon kohe masskasutusse, kuna telefoni hind oli kallis ning ta oli raske, seda peeti uudseks luksuseks. Mugavuse tõttu eelistati mobiilise asemel 80ndatel VM1 -e. Alles 90ndatel jõudis telefon tänu uuendustele massideni. Vaid 50 aastaga alates telefoni...
Lisateave

Nädal 4: Jälgimiskapitalismi kasv ja edasine areng

  Jälgimiskapital on nagu ärimudel: inimese käitumise muutmine andmeteks, mida saab analüüsida, jälgida ja sedasi rahaks teha. Peamiseks kurjajuureks on Ameerika Ühendriigid, kuid enamus võimsaid riike aitavad seda üleval hoida, kuna see toob neid endile kasumit. Too süsteem on avalikkuse eest enamasti varjatuna püsinud ning oli täiesti reguleerimata 2018. aastani, kuni kehtestati Euroopas isikuandmete kaitse määrus (GDPR) , mis nõudis jälgimise osas ettevõtetes reformi mõjutades seega ka Eestit, kus kehtestati selle täide viimiseks 2019 isikuandmete kaitse seadus (IKS). Varasemalt hakkasid ettevõtted katsetama inimeste andmetesse sissetungi juba 21. Sajandi alguses, avastades viise kuidas selle pealt tulu teenida. Selle viimaseks sammuks peab digiühiskonna kriitik Zuboff nö “kohanemist” ehk andmete kasutamist kasutajate käitumisharjumuste muutmiseks ja sellega endale kasumi teenimist. Nt 2017. aastal lekkinud dokumendid näitasid, et Facebook, mida kasutab ka enamus eestlasi, o...
Lisateave

Nädal 3: Edukad ja mitte nii edukad üleminekud uuele meediale

Tänapäeval kasutatakse info tarbimiseks nii uut meediat kui ka traditsioonilist meediat. Erinevus traditsioonilise ja uue media vahel on viis, kuidas info tarbijateni edastatakse. Traditsioonilisest meediast rääkides viidatakse peamiselt televisioonile, raadiole ja paberajakirjadele – kanalid, mis on kasutusel olnud aastakümneid. Uus meedia viitab aga sotsiaalmeediale, blogidele, foorumitele jne ehk suhtluskanalid, mis hakkasid tekkima koos internetiga. Kuna jälgin peamiselt Eesti meediakanaleid uudiste jälgimiseks ja saadete järele vaatamiseks, tooksin oskusliku uue meedia kasutusena välja ERRi. See on küll lihtne näide, aga seda heas mõttes. ERR portaal on suutnud teha nauditavaks ja lihtsaks nii uudiste, otseülekannete kui ja tasuta järelvaadatavate saadete vaatamise Jupiteri näol. Avastasin, et neil on ka raadio järelkuulamise võimalus ning väga palju oma podcaste, nt “Päevakaja”, lisaks ka oma spordi ning teaduse- ja tehnoloogiauudiste portaal. Nad on alati olnud ning peavadki...
Lisateave