Nädal 11: Mozilla lugu: Firefox, kui interneti kasutuse muutja

 

Olen ise igapäevaselt Mozilla Firefoxi kasutaja ning mul on alati olnud huvi uurida toodete ja teenuste kohta, mida igapäevaselt kasutan, mille tõttu oli blogi teema hea viis, kuidas uurida oma vaikebrauseri lugu ning selle arendus- ja ärimudelit.

Mozilla Firefox on üks tuntumaid avatud lähtekoodiga veebibrausereid, mida arendab Mozilla Foundation ja selle tütarettevõte Mozilla Corporation. Firefoxi eripära seisneb selles, et tegemist ei ole klassikalise kasumile suunatud tarkvaraprojektiga, vaid avatud lähtekoodi arenduse ja ettevõtte poolt projekti juhtimise hübriidiga.

Avatud lähtekoodiga tarkvaral on mitmeid viise kuidas raha teenida: mõned viisid on nt tugimüüjate abil, kes levitavad tarkvara brändingu ja konsultatsioonidega või teenuse võimaldajatega, kus tarkvara luuakse tulu teenivatele veebiteenustele juurdepääsu toetamiseks. Mozilla kasutab seda viimast mudelit enda tulustamiseks juba turule tulemise algusaegadest saati.

Mozilla algusaeg oli 90ndatel, Microsoft Internet Exploreri ja Netscape Navigatori kuldajastul. Microsoft oli juba siis seadnud enda eesmärgiks monopoliseerida seda, kuidas inimesed veebile ligi pääsevad – ja kuidas veeb töötab. Mozilla asutati vastukaaluks: luua avatud lähtekoodil ja avatud standarditel põhinev brauser.

Mozilla projekt loodi 1998. aastal koos Netscape'i brauseri lähtekoodi avaldamisega. Selle eesmärgiks oli rakendada tuhandete internetiprogrammeerijate loomingulist jõudu ja luua brauseriturul innovatsiooni. Avatud kogukonna loomisega sai Mozilla projekt suuremaks kui ükski ettevõte sel ajal. Inimesed panustasid Mozillasse erineval viisil, aga nad kõik olid kirglikud vaba tarkvara loomise vastu, mis võimaldaks inimestel valida, kuidas nad internetti kogevad.

Mozilla algusaastatel ei pandud projekti ega ka Phoenixi (hiljem Firefox) esimese versiooni väljastamist eriti palju tavakasutajate poolt tähele, kuna üle 90% kasutajatest kasutas tol hetkel Internet Explorerit.

Firefox 1.0 ilmus 2004. aastal ja see saavutas suure edu – vähem kui aastaga laaditi seda alla üle 100 miljoni korra. Sellest ajast alates on regulaarselt välja tulnud uusi Firefoxi versioone, mis on püstitanud uusi rekordeid. Firefoxi populaarsus on aidanud kasutajatele valikuvõimalusi tagasi tuua. Firefoxi, Linuxi ja teiste projektide tõusu tõttu võitis avatud lähtekood. Veebi kontrolli dünaamika muutus, vähemalt mõneks ajaks. Uuenenud konkurents kiirendas innovatsiooni ja parandas internetti kõigile.

2008. aastal olid Firefoxi eesmärgid järgmised: luua Internet Exporerist parem brauser; sõlmida leping, mis muudab Google nende vaikebrauseriks; saada osa nende otsingutulust ning investeerida see tulu Mozilla Firefox brauseri täiustamiseks. Sellega sai Firefoxist Google otsingumootori vahendaja. See mudel oli päris edukas, nagu on näha Firefoxi populaarsusest. 2009. aasta lõpuks, Firefoxi tippajal tõusis Google turuosa 32%-ni, muutes selle 3.5 versiooni populaarseimaks veebibrauseriks. Leping Google'iga pidi lõppema 2006. aastal, kuid seda pikendati kolme pikendusvooruga 2014. aastani. TechCrunch teatas 2008. aastal, et Google'i tulu moodustas 85% ettevõtte kogutulust.

Tänapäeval ei ole Firefox enam nii populaarne kui varem, kuna Chrome on turu üle võtnud ja on paljudes seadmetes peamiseks brauseriks. Samas on Firefoxil endiselt sadu miljoneid kasutajaid ning seda hinnatakse eelkõige privaatsuse, avatud lähtekoodi ja sõltumatuse tõttu. Tänapäeval nähakse Firefoxi pigem alternatiivina suurtele tehnoloogiaettevõtetele kui peamise turuliidrina.

Just selle tõttu on viimastel aastatel Mozilla Foundation hakanud arendama uusi teenuseid (Common Voice, AI projektid), et vähendada sõltuvust ühest peamisest tuluallikast. Mark Surman, Mozilla Foundationi president tõdeb, et kuigi kontrolli saavutamine interneti ja AI üle on tänapäeval tehisintellekti tõttu palju keerulisem, on kriitilise tähtsusega, et avatud lähtekood selles taas võidaks. Et Mozilla saaks ka tänapäeval oma edu säilitada, on oluline, et nähakse oma pingutusi väikese osana suuremast tervikust – kollektiivsest jõust, mis ehitab midagi tõeliselt erinevat sellest, mida suured tehnoloogiaettevõtted on loonud.

 

Viited:

1.      https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_11:_Arendus-_ja_%C3%A4rimudelid

2.      https://medium.com/@anderingus/how-does-mozilla-make-a-profit-668bdf7e8a25

3.      https://www.mozilla.org/en-US/foundation/annualreport/2024/article/evolving-together-redefining-mozilla-in-the-ai-era/

4.      https://www.mozilla.org/en-US/about/history/

5.      https://www.mozillafoundation.org/en/meet-mozilla/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

It ajalugu on v äga lai ja mahukas ning omab palju lahendusi, mis sobivad just selle nädala kategooriatesse.  1.     Telefoni tulek kui elu tempo muutja Enne mobiiltelefone liikus elu teisiti. Kõik toimus aeglasemalt: nii suhtlus, info liikumine kui ka kohtumiste planeerimine. Kuid kui Motorola insener Martin Cooper tegi 1973. aastal esimese mobiiltelefonikõne, muutus kõik. Sündis tehnoloogia, ilma milleta ei suuda hiljutise Sinchi uuringu järgi ligi 72% inimestest kauem kui nädalavahetuseks elu ette kujutada. [1] Kuid mobiiltelefonid ei jõudnud kohe turule. Kulus veel umbes kümme aastat, et mobiiltelefon kasutajateni jõuaks. Motorola DynaTACi versioon lasti välja alles 1983. aastal. Kuid ka siis ei muutunud telefon kohe masskasutusse, kuna telefoni hind oli kallis ning ta oli raske, seda peeti uudseks luksuseks. Mugavuse tõttu eelistati mobiilise asemel 80ndatel VM1 -e. Alles 90ndatel jõudis telefon tänu uuendustele massideni. Vaid 50 aastaga alates telefoni...
Lisateave

Nädal 4: Jälgimiskapitalismi kasv ja edasine areng

  Jälgimiskapital on nagu ärimudel: inimese käitumise muutmine andmeteks, mida saab analüüsida, jälgida ja sedasi rahaks teha. Peamiseks kurjajuureks on Ameerika Ühendriigid, kuid enamus võimsaid riike aitavad seda üleval hoida, kuna see toob neid endile kasumit. Too süsteem on avalikkuse eest enamasti varjatuna püsinud ning oli täiesti reguleerimata 2018. aastani, kuni kehtestati Euroopas isikuandmete kaitse määrus (GDPR) , mis nõudis jälgimise osas ettevõtetes reformi mõjutades seega ka Eestit, kus kehtestati selle täide viimiseks 2019 isikuandmete kaitse seadus (IKS). Varasemalt hakkasid ettevõtted katsetama inimeste andmetesse sissetungi juba 21. Sajandi alguses, avastades viise kuidas selle pealt tulu teenida. Selle viimaseks sammuks peab digiühiskonna kriitik Zuboff nö “kohanemist” ehk andmete kasutamist kasutajate käitumisharjumuste muutmiseks ja sellega endale kasumi teenimist. Nt 2017. aastal lekkinud dokumendid näitasid, et Facebook, mida kasutab ka enamus eestlasi, o...
Lisateave

Nädal 10: Intellektuaalomand ja vabatarkvara läbi Eben Mogleri silmade

  Eben Mogleri 1999. aasta artikkel Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright oli üks pikk ja põhjalik lugemine. Artiklis on välja toodud palju häid punkte, mis on vaatamata 27 aasta möödumisele siiski tõesed ja isegi olulisemad kui artikli kirjutamise hetkel. Eriti hästi tõi ta välja näiteks vabatarkvara võime konkureerida ärilise tarkvara ning isegi potentsiaali seda teatud aspektides ületada. Näiteks Linux, Python ja teised avatud lähtekoodiga tarkvarad on muutunud mitte ainult alternatiiviks, vaid lausa standardiks nii arenduses, serverites kui ka näiteks tavakasutajate jaoks. Lisaks sellele on tõene ka väide, et meie maailm koosneb üha enam „lihtsalt numbritest“ ja neid koheldakse seadustes ebamääraselt. Vanad seadused ei sobi enam tänapäeva digitaalmaailma, kuna nendega ei saa ausalt lahendada õiguslikke probleeme ning see tekitab pidevaid vaidlusi ja lahkhelisid. Tänapäeval näeme seda väga selgelt, kuidas muusika, filmid, tarkvara ja tehisintellekti...
Lisateave