Nädal 12: Kasutajakogemus erinevatel saitidel
Jakob Nielsen defineeris kasutatavuse kohta kuus komponenti:
· õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid?
· tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud?
· meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud?
· vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada?
· rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus?
Positiivset näidet ei olnud vaja kaugele otsima minna – keskendusin pigem juba igapäevaselt kasutuses olevatele lahendustele. Olin pisut laisk ning valisin lihtsa tee – Google Search, kuna on niivõrd lihtsasti õpitav, kasutajale mugav, minimalistlik ja lollikindel.
Õpitavuse poolest on see peaaegu perfektne lahendus esmakasutaja jaoks, kuna uus kasutaja saab kohe aru, mida teha ja kuidas. Üks suur nupp, kuhu kirjutada mida iganes kasutaja teada soovib ning vajutada Enterit.
See suur nupp toetab ka tõhususe punkti, kuna infot otsingumootorisse kirjutada hakates ilmuvad kohe soovitused, mida inimesed varem sama teema kohta otsinud on. See muudab kirjutamise protsessi lühikeseks, kuna tihti ei pea isegi tervet küsimust ära kirjutama ning poole lause pealt saab juba õige valiku peale lihtsalt klikata. Võimalus on ka kasutada site: ja filetype: operaatoreid, kuid isiklikult ei kasuta neid.
Meeldejäävuse suhtes on samuti lihtne. Uusi kasutajaid on Google Searchi kasutamisel väga vähe ning ülesehitus on tegelikult väga lihtne. Enamus inimestele on kasutajaliides tõenäoliselt nii pähe kulunud, et nad suudavad tõenäoliselt silmad kinni selles navigeerida. Ta on muutunud otsingumootorite standardiks ning pikemalt eemalolek ei muuda kasutuse jaoks midagi.
Veakindluse osas on Google Search samuti hea näide, kuna valesti kirjutatud sõnade puhul tuleb otsingus kohe ette “Did you mean ...”, mis aitab kasutaja kiiresti õige otsinguni.
Kasutajakogemuse tõttu samuti plusspunktid: minimalistlik, lihtne, neutraalne, aga samas igav – ei saa isikupärastada. See pole otseselt halb, Google Searchi mõte ongi olla neutraalne. Otsingud saabuvad kiiresti, seega sujuv stressivaba otsimine, mis teeb kasutajad rahulolevaks.
Negatiivse näite leidmine osutus aga keerulisemaks, sest veebidisain on nii kaugele arenenud, et enamus veebirakendused on põhjaliku uuenduse läbi teinud. Siiski esineb ka tänapäeval süsteeme, kus probleemid ilmnevad pigem keerukamas struktuuris, liiga paljus infos või just olulise, mitte otseses “katkises” disainis.
Isiklikult on mind tihti häirima jäänud eesti.ee leht ning nüüdseks küll parandatud endine digilugu, nüüdne terviseportaali leht. Kuna tegemist on lehtedega, mida enamus Eesti inimestest kasutama pidanud on, peaks need olema lihtsad, kasutajasõbralikud ja info kiiresti kättesaadav.
Portaal on aastate jooksul kasvanud kogumaks üha rohkem teenuseid, ilma et struktuur oleks sellega sammu pidanud. Kasutajakogemus disainer Kaupo Kalda on ERR-ile antud kommentaaris portaali probleemi tabavalt kokku võtnud: süsteem on "liiga segane, liiga suur, üritab teha kõike", ning lisaks on seal "tohutu kogus tohutult pikki tekste ja linke ühest teise juurde". Uus kasutaja ei saa üldiselt aru, kust otsida seda, mida vajab.
Tõhususe poolest on portaalide peamiseks probleemiks, et nad ei ole kumbki ühtne süsteem, vaid sinna on koondatud liiga palju infot ning info leidmine on tihti viinud teiste veebilehtedeni, kuhu peab taas mitu korda uuesti sisse logima.
Ka meeldejäävusega on probleeme, kuna veebilehed on pidevas muutumises just kasutajamugavuse puudumise ja aina uute probleemide tõttu. Kasutajad ei jõuagi ära harjuda enne, kui portaale taas muudetakse. Toimingud on samuti veidralt paigutatud: mõne leiab peamenüüst aga mõnda otsid 15 minutit kuskilt kolmanda alamenüü alt. Info ei ole seal, kus ta võiks olla või ta on puudulik.
Ka veakindlusega ei ole asjad korras. Veateated on tihti puudulikud või süsteem ei selgita, mis juhtus või mis kasutaja edasi tegema peaks.
Disain on üles ehitatud pigem funktsionaalsusele kui kasutajamugavusele, seega kasutajakogemus on kõikuv ning tihti tüütu. Kasutusel tuleb varuda kannatust ja aega.
Nüüdseks on saanud eesti.ee jälle uusi uuendusi ning RIA äritalituse juhataja Kai Eisenberg sõnas, et „Uuenduse eesmärk on pakkuda kasutajale sihipärast ja mugavat kogemust riigiportaalis. Eesti.ee uuendused on osa laiemast teekonnast kasutajasõbralikuma teenuskeskkonna poole“. Kasutajakogemus on küll paranenud ning oluline info on toodud pealehele, kuid arenguruumi veel on.
Viited:
https://www.err.ee/926165/kasutajate-valulised-kogemused-kas-me-sellist-eesti-ee-d-tahtsime
https://ria.ee/uudised/riigiportaal-eestiee-muutus-kasutajale-mugavamaks
Kommentaarid
Postita kommentaar