ITSPEA blogi

Tänapäeval kasutatakse info tarbimiseks nii uut meediat kui ka traditsioonilist meediat. Erinevus traditsioonilise ja uue media vahel on viis, kuidas info tarbijateni edastatakse. Traditsioonilisest meediast rääkides viidatakse peamiselt televisioonile, raadiole ja paberajakirjadele – kanalid, mis on kasutusel olnud aastakümneid. Uus meedia viitab aga sotsiaalmeediale, blogidele, foorumitele jne ehk suhtluskanalid, mis hakkasid tekkima koos internetiga. Kuna jälgin peamiselt Eesti meediakanaleid uudiste jälgimiseks ja saadete järele vaatamiseks, tooksin oskusliku uue meedia kasutusena välja ERRi. See on küll lihtne näide, aga seda heas mõttes. ERR portaal on suutnud teha nauditavaks ja lihtsaks nii uudiste, otseülekannete kui ja tasuta järelvaadatavate saadete vaatamise Jupiteri näol. Avastasin, et neil on ka raadio järelkuulamise võimalus ning väga palju oma podcaste, nt “Päevakaja”, lisaks ka oma spordi ning teaduse- ja tehnoloogiauudiste portaal. Nad on alati olnud ning peavadki...

Tee Unixist Linuxi ja MacOSini Unix algas 1969. aastal. Thompson ja Ritchie olid töötanud Multicsi ehk eksperimantaalse operatsioonisüsteemi kallal mitmeid aastaid. Sellel oli palju potentsiaalsi, aga ta oli väga keerukas ja vigu täis. Projektist loobuti ning otsustati Multicsi ideed arendada PDP-7 ehk miniarvuti peal, aga lihtsamalt ja paremini. Sellest sündiski Unix. Unixi esimene väljaanne tuli 1971. aastal. See oli väike ja lihtne: kõik oli fail. See disain muutis Unixi paindlikuks ja peagi võtsid paljud ülikoolid, ettevõtted ja uurimislaborid selle omaks. Unixist sai paljude operatsioonisüsteemide eelkäija. See polnud lihtsalt operatsioonisüsteem – see oli plaan, mis inspireeris tulevasi põlvkondi. T änapäeval on Unixit mitmetes kohtades näha. MacOS on Unixi otsene järeltulija, ta on ametlik Unixi süsteem, mis ühendab Unixit Machi kerneliga. Tooksin välja ka Linuxi, kuigi GNU Linux ei ole Unix: GNU – GNU’s Not Unix, on ta siiski Unixiga sarnane opsüsteem. Unixi mõju on oluli...

It ajalugu on v äga lai ja mahukas ning omab palju lahendusi, mis sobivad just selle nädala kategooriatesse.  1.     Telefoni tulek kui elu tempo muutja Enne mobiiltelefone liikus elu teisiti. Kõik toimus aeglasemalt: nii suhtlus, info liikumine kui ka kohtumiste planeerimine. Kuid kui Motorola insener Martin Cooper tegi 1973. aastal esimese mobiiltelefonikõne, muutus kõik. Sündis tehnoloogia, ilma milleta ei suuda hiljutise Sinchi uuringu järgi ligi 72% inimestest kauem kui nädalavahetuseks elu ette kujutada. [1] Kuid mobiiltelefonid ei jõudnud kohe turule. Kulus veel umbes kümme aastat, et mobiiltelefon kasutajateni jõuaks. Motorola DynaTACi versioon lasti välja alles 1983. aastal. Kuid ka siis ei muutunud telefon kohe masskasutusse, kuna telefoni hind oli kallis ning ta oli raske, seda peeti uudseks luksuseks. Mugavuse tõttu eelistati mobiilise asemel 80ndatel VM1 -e. Alles 90ndatel jõudis telefon tänu uuendustele massideni. Vaid 50 aastaga alates telefoni...