Nädal 2: Tehnoloogia nähtused: mis on alles ja mis on kadunud unustustesse

Tee Unixist Linuxi ja MacOSini

Unix algas 1969. aastal. Thompson ja Ritchie olid töötanud Multicsi ehk eksperimantaalse operatsioonisüsteemi kallal mitmeid aastaid. Sellel oli palju potentsiaalsi, aga ta oli väga keerukas ja vigu täis. Projektist loobuti ning otsustati Multicsi ideed arendada PDP-7 ehk miniarvuti peal, aga lihtsamalt ja paremini. Sellest sündiski Unix. Unixi esimene väljaanne tuli 1971. aastal. See oli väike ja lihtne: kõik oli fail. See disain muutis Unixi paindlikuks ja peagi võtsid paljud ülikoolid, ettevõtted ja uurimislaborid selle omaks.

Unixist sai paljude operatsioonisüsteemide eelkäija. See polnud lihtsalt operatsioonisüsteem – see oli plaan, mis inspireeris tulevasi põlvkondi. Tänapäeval on Unixit mitmetes kohtades näha. MacOS on Unixi otsene järeltulija, ta on ametlik Unixi süsteem, mis ühendab Unixit Machi kerneliga. Tooksin välja ka Linuxi, kuigi GNU Linux ei ole Unix: GNU – GNU’s Not Unix, on ta siiski Unixiga sarnane opsüsteem. Unixi mõju on oluline, kuna kuigi Unix on varsti 60a vana, leiab Unixi ja Linuxi elemente tänapäeval enamikes mobiilides ja paljudes arvutites.

 

Viited:

  1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_2:_Arpanetist_Facebookini_-_Interneti_kujunemislugu  
  2. https://medium.com/@rajamanii/the-story-of-unix-posix-linux-macos-and-windows-f8252c091be0
  3. https://www.nokia.com/bell-labs/about/history/innovation-stories/50-years-unix/
  4. https://allthingsopen.org/articles/where-unix-came-from

Vaese mehe ARPAnet – FidoNet ja BBS

FidoNet sai alguse 1983. Aastal. 1990.ndate alguses oli ta metsikult populaarne, nõuka-aja Eestis kuni 90ndate lõpuni. FidoNeti ehk lühemalt Fido populaarsus tugines peamiselt selle odavuses. Kuna kasutuseks oli vaja ainult sidekanalit, oli see praktiliselt tasuta.

Kui rääkida FidoNetist ei saa rääkimata jätta ka BBSist. BBS oli nagu iidne Discordi server või Redditi foorum: oli modem ehk seade, mis voimaldas arvutil suhelda teise arvutiga telefoniliini kaudu ning kõne, mida modem tuvastas ning seejärel käivitas programmi, mis lõi ühenduse, mis oli aeglane ja tekstipõhine. BBSiga sai lugeda ja saata sõnumeid, faile alla laadida ja mängida tekstimänge.

Alguses oli BBSi kasutus pigem ainult kohalikul tasandil, kuna kõned kaugele olid kulukad. Suuremates linnades oli BBSe mitukümmend, kuid väiksemates vaid paar, kui sedagi. Kaugele helistamise kulukuse tõttu ning soovist ühendada BBSide kogukonnad, lõi 1984. Aastal Ameerika programmeerija Tom Jennings FidoNeti. Algselt oli ta mõeldud MS-DOSi jaoks, kuid laienes peagi pea kõikide opsüsteemide ja kasutajateni üle kogu maailma.

FidoNeti toimimiseks ei olnud vaja võrguühendust, kuna võrk kasutas marsruutimist. Kõik sõnumid ja failid olid kasutaja arvutis ning neid valmistati saatmiseks ette ka ilma ühenduseta. Protokollina kasutati Netmaili: individuaalsed tekstisõnumid, milles oli saatja ja saaja nimi ning Fido aadressid. Netmail lubas sõnumile lisada 1-4 faili, mis lõi protokollid, mis edastas andmeid failides nn “sõlmede” vahel. Sõlmede vaheline suhtlus toimus tavaliselt keset ööd, kui kaugkõnede hinnad olid madalaimad. Populaarseim oli Echomail, mis kasutas avalikke suhtlusvõrgustikke uudiste jm aruteluks. Sellest sai peamine viis, kuidas FidoNetis infot tarbiti ja oli eriti kasulik maapiirkondades elavatele inimestele.

Kui ARPAnet oli ligipääsetav vaid inimestele, kellel oli ligipääs suurtele ülikoolidele ja teadusasutustele, siis BBSid olid ligipääsetavad kõikidele, kellel oli modem ja telefoniliin. Selletõttu võiks öelda, et internet tulek vabastas väravad, mis lasi kokku rahuliku teadusrahva ning metsiku BBSide kommuuni. 1990. keskel interneti ja veebi kommertseks muutumine viis unustusse kahjuks ka FidoNeti ja BBSid, kuna internet tegi kõike ja rohkemat, mis FidoNet, aga paremini, odavamalt, mugavamalt ja palju kiiremini.

 

Viited:

  1.           https://alex-ber.medium.com/the-history-of-the-internet-part-iii-5f99ff992190
  2. https://nicolaiarocci.com/a-trip-down-memory-lane-fidonet-and-usenet/
  3. https://spectrum.ieee.org/bulletin-board-system-bbs-history

 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

It ajalugu on v äga lai ja mahukas ning omab palju lahendusi, mis sobivad just selle nädala kategooriatesse.  1.     Telefoni tulek kui elu tempo muutja Enne mobiiltelefone liikus elu teisiti. Kõik toimus aeglasemalt: nii suhtlus, info liikumine kui ka kohtumiste planeerimine. Kuid kui Motorola insener Martin Cooper tegi 1973. aastal esimese mobiiltelefonikõne, muutus kõik. Sündis tehnoloogia, ilma milleta ei suuda hiljutise Sinchi uuringu järgi ligi 72% inimestest kauem kui nädalavahetuseks elu ette kujutada. [1] Kuid mobiiltelefonid ei jõudnud kohe turule. Kulus veel umbes kümme aastat, et mobiiltelefon kasutajateni jõuaks. Motorola DynaTACi versioon lasti välja alles 1983. aastal. Kuid ka siis ei muutunud telefon kohe masskasutusse, kuna telefoni hind oli kallis ning ta oli raske, seda peeti uudseks luksuseks. Mugavuse tõttu eelistati mobiilise asemel 80ndatel VM1 -e. Alles 90ndatel jõudis telefon tänu uuendustele massideni. Vaid 50 aastaga alates telefoni...
Lisateave

Nädal 4: Jälgimiskapitalismi kasv ja edasine areng

  Jälgimiskapital on nagu ärimudel: inimese käitumise muutmine andmeteks, mida saab analüüsida, jälgida ja sedasi rahaks teha. Peamiseks kurjajuureks on Ameerika Ühendriigid, kuid enamus võimsaid riike aitavad seda üleval hoida, kuna see toob neid endile kasumit. Too süsteem on avalikkuse eest enamasti varjatuna püsinud ning oli täiesti reguleerimata 2018. aastani, kuni kehtestati Euroopas isikuandmete kaitse määrus (GDPR) , mis nõudis jälgimise osas ettevõtetes reformi mõjutades seega ka Eestit, kus kehtestati selle täide viimiseks 2019 isikuandmete kaitse seadus (IKS). Varasemalt hakkasid ettevõtted katsetama inimeste andmetesse sissetungi juba 21. Sajandi alguses, avastades viise kuidas selle pealt tulu teenida. Selle viimaseks sammuks peab digiühiskonna kriitik Zuboff nö “kohanemist” ehk andmete kasutamist kasutajate käitumisharjumuste muutmiseks ja sellega endale kasumi teenimist. Nt 2017. aastal lekkinud dokumendid näitasid, et Facebook, mida kasutab ka enamus eestlasi, o...
Lisateave

Nädal 3: Edukad ja mitte nii edukad üleminekud uuele meediale

Tänapäeval kasutatakse info tarbimiseks nii uut meediat kui ka traditsioonilist meediat. Erinevus traditsioonilise ja uue media vahel on viis, kuidas info tarbijateni edastatakse. Traditsioonilisest meediast rääkides viidatakse peamiselt televisioonile, raadiole ja paberajakirjadele – kanalid, mis on kasutusel olnud aastakümneid. Uus meedia viitab aga sotsiaalmeediale, blogidele, foorumitele jne ehk suhtluskanalid, mis hakkasid tekkima koos internetiga. Kuna jälgin peamiselt Eesti meediakanaleid uudiste jälgimiseks ja saadete järele vaatamiseks, tooksin oskusliku uue meedia kasutusena välja ERRi. See on küll lihtne näide, aga seda heas mõttes. ERR portaal on suutnud teha nauditavaks ja lihtsaks nii uudiste, otseülekannete kui ja tasuta järelvaadatavate saadete vaatamise Jupiteri näol. Avastasin, et neil on ka raadio järelkuulamise võimalus ning väga palju oma podcaste, nt “Päevakaja”, lisaks ka oma spordi ning teaduse- ja tehnoloogiauudiste portaal. Nad on alati olnud ning peavadki...
Lisateave