Nädal 6: Intellektuaalomand kui tehnoloogiaarengu gaas ja pidur

 

Patendiamet sõnul on intellektuaalomand kui loomevara, mis on kõikjal meie ümber. See jaguneb tööstusomandiõiguseks ning autoriõiguseks. WIPO, mis on siis maailma intellektuaalomandi organisatsioon, tegeleb igapäevaselt teenuste pakkumisega, et kaitsta intellektuaaliomandit (litsentsid, patendid, autoriõigused).

Kõige paremini toimib minu arvates käesoleval ajal litsents, halvemini patent. Litsents on leping, riik pole sellega seotud, seadused ei takista otseselt. Saab kasutada mitte ainult firma vaid ka kliendi kasuks nt Vabavara. Kokkulepped saab teha osapoolte vahel. Tehnoloogialitsentsimine on kasvutrendis. Ettevõtted litsentseerivad oma tehnoloogiad tihti partneritele, et saada innovatsioonist kasu omandiõigust säilitades ilma kõikide arendus- ja turustamiskulude katmiseta. Navarra Ülikool tõi oma artiklis välja Ligand Pharmaceuticalsi näite, kus nende partner Vernalis omandas Ligandi mitu vara, mis andis ettevõttele võimaluse oma tehnoloogia eest raha teenida ja tehnoloogiliselt areneda ilma teadus- ja arendusresursside üle koormamiseta. Tõusutrend selles tegevuses näitab, et selline lahendus toimib mitmetele firmadele, kus on tegemist riskantsemate projektidega, kus on palju rahalist ebakindlust, pakkudes lahendust arengu edasi viimiseks tuues sisse stabiilsust ja tulu ning hoides siiski omandit firma käes.

Eriti ITs ei toimi patent üldse hästi. Leiutiste kasutamine ja kopeerimine on kallis ja tihti kättesaamatu. See takistab arengut ja ei anna kellegile kasu. Lisaks on patendi pikkus liigselt pikk, 20 aastat, mis eriti tehnoloogiamaailmas on ülimalt pikk aeg, patendi aegumisel on vahepeal abakusest saanud arvuti ehk patenteerimisel võiks olla vastavalt valdkonnale erinev pikkus, kuna mõistetav on see, et ravimi väljatöötamine võtabki aega 10-15 aastat, mis annab loojale aega, et arenduskulud tagasi teenida, kuid tehnoloogias selline asi ei toimi. Probleem seisneb ka patentide ebavõrdsuses. Kui tegemist on nõrga patendiga, loob see konkurentidele nö juhendi, kuidas teha seda, mida sa praegu teed, kiiremini, odavamalt ja paremini. Liiga tugeva patendi korral on aga vastupidine probleem, nagu toodi välja ka materjalides, loob see monopoli ja kaitseb turupositsiooni, tekitades  probleeme nagu ravimite patenteerimine ja seega nende kättesaadavuse piirangud, eriti arengumaades.

 

 

Viited:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_6:_Arvutid_ja_paragrahvid_I%CB%90_tants_intellektuaalomandi_%C3%BCmber

https://www.epa.ee/ettevotjale-opilasele/mis-intellektuaalomand

https://thompsonpatentlaw.com/how-do-patents-act-as-an-incentive-to-technological-innovation/

https://www.iese.edu/insight/articles/innovation-licensing-out-tech/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

It ajalugu on v äga lai ja mahukas ning omab palju lahendusi, mis sobivad just selle nädala kategooriatesse.  1.     Telefoni tulek kui elu tempo muutja Enne mobiiltelefone liikus elu teisiti. Kõik toimus aeglasemalt: nii suhtlus, info liikumine kui ka kohtumiste planeerimine. Kuid kui Motorola insener Martin Cooper tegi 1973. aastal esimese mobiiltelefonikõne, muutus kõik. Sündis tehnoloogia, ilma milleta ei suuda hiljutise Sinchi uuringu järgi ligi 72% inimestest kauem kui nädalavahetuseks elu ette kujutada. [1] Kuid mobiiltelefonid ei jõudnud kohe turule. Kulus veel umbes kümme aastat, et mobiiltelefon kasutajateni jõuaks. Motorola DynaTACi versioon lasti välja alles 1983. aastal. Kuid ka siis ei muutunud telefon kohe masskasutusse, kuna telefoni hind oli kallis ning ta oli raske, seda peeti uudseks luksuseks. Mugavuse tõttu eelistati mobiilise asemel 80ndatel VM1 -e. Alles 90ndatel jõudis telefon tänu uuendustele massideni. Vaid 50 aastaga alates telefoni...
Lisateave

Nädal 4: Jälgimiskapitalismi kasv ja edasine areng

  Jälgimiskapital on nagu ärimudel: inimese käitumise muutmine andmeteks, mida saab analüüsida, jälgida ja sedasi rahaks teha. Peamiseks kurjajuureks on Ameerika Ühendriigid, kuid enamus võimsaid riike aitavad seda üleval hoida, kuna see toob neid endile kasumit. Too süsteem on avalikkuse eest enamasti varjatuna püsinud ning oli täiesti reguleerimata 2018. aastani, kuni kehtestati Euroopas isikuandmete kaitse määrus (GDPR) , mis nõudis jälgimise osas ettevõtetes reformi mõjutades seega ka Eestit, kus kehtestati selle täide viimiseks 2019 isikuandmete kaitse seadus (IKS). Varasemalt hakkasid ettevõtted katsetama inimeste andmetesse sissetungi juba 21. Sajandi alguses, avastades viise kuidas selle pealt tulu teenida. Selle viimaseks sammuks peab digiühiskonna kriitik Zuboff nö “kohanemist” ehk andmete kasutamist kasutajate käitumisharjumuste muutmiseks ja sellega endale kasumi teenimist. Nt 2017. aastal lekkinud dokumendid näitasid, et Facebook, mida kasutab ka enamus eestlasi, o...
Lisateave

Nädal 3: Edukad ja mitte nii edukad üleminekud uuele meediale

Tänapäeval kasutatakse info tarbimiseks nii uut meediat kui ka traditsioonilist meediat. Erinevus traditsioonilise ja uue media vahel on viis, kuidas info tarbijateni edastatakse. Traditsioonilisest meediast rääkides viidatakse peamiselt televisioonile, raadiole ja paberajakirjadele – kanalid, mis on kasutusel olnud aastakümneid. Uus meedia viitab aga sotsiaalmeediale, blogidele, foorumitele jne ehk suhtluskanalid, mis hakkasid tekkima koos internetiga. Kuna jälgin peamiselt Eesti meediakanaleid uudiste jälgimiseks ja saadete järele vaatamiseks, tooksin oskusliku uue meedia kasutusena välja ERRi. See on küll lihtne näide, aga seda heas mõttes. ERR portaal on suutnud teha nauditavaks ja lihtsaks nii uudiste, otseülekannete kui ja tasuta järelvaadatavate saadete vaatamise Jupiteri näol. Avastasin, et neil on ka raadio järelkuulamise võimalus ning väga palju oma podcaste, nt “Päevakaja”, lisaks ka oma spordi ning teaduse- ja tehnoloogiauudiste portaal. Nad on alati olnud ning peavadki...
Lisateave