Nädal 15: Kas tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline?

Mis üldse on eetika? Eesti Sotsiaaltöö assotsiatsiooni sõnul tegeleb see moraali ja inimkäitumise normide uurimisega. See hõlmab küsimusi hea ja halva, õige ja vale, kohustuste, vastutuse ning õiguste kohta.

Tehnoloogiaga seoses on alati küsimusi, millele on raske vastata, samuti seoses eetikaga. Tehnoloogia seos eetikaga on toonud juurde palju uusi olukordi ja küsimusi näiteks tehisintellekti, inimkäitumise jälgimise, automatiseerimise, privaatsuse jpm kohta veebis. Tihti on selle seos eetikaga ühenduses inimesega, kuna internet ei ole ainult tehniline võrk, vaid ka inimestevaheline keskkond.

See on ka põhjus, miks ma arvan, et tehnoloogia ise ei ole otseselt eetiline ega ebaeetiline, seda mõjutab inimkäitumine. See, kuidas ja milleks tehnoloogiat kasutatakse, mida tehakse infoga, kuidas seda kogutakse, kellele müüakse jne muudab tehnoloogia eetilisust. Tuntud tsitaat "Relvad ei tapa inimesi – inimesed tapavad inimesi." peab paika, aga tehnoloogia disain mõjutab ka siiski seda, kuidas inimesed tehnoloogiat kasutavad. Tartu Ülikooli tehisintellekti kursuse materjalides on samuti välja toodud, et "tehnoloogia kasutamine on eetiline, kui selle kasutamise eesmärk on eetiline, ja mitte-eetiline, kui selle eesmärk on ebaeetiline."

Saab ka öelda, et tehisintellekt ei saa olla olemuselt eetiline ega ebaeetiline, kuna tegemist on objektiga ja objektil ei ole mõtteid, kavatsusi ega teadlikkust, tehisintellekt peegeldab inimkäitumist. Samas saab ta kanda eelarvamusi, mis on inimese poolt kas otseselt või kaudselt AI-le sisestatud. Näiteks Amazoni värbamisalgoritm, mida treeniti ajalooliste ettevõtte CV-de andmetega, hakkas iseenesest naiskanditaate alahindama, kuna eelarvamused ja mustrid olid juba andmetes sees meeskandidaatide domineerimse tõttu tehnoloogiavaldkonnas.

Lõppu ütleksin, et tehnoloogia ei ole enamasti a priori ehk juba oma olemuselt eetiline või ebaeetiline. Mõni disain on tõesti juba algusest peale ebaeetiline, kuid see ei muuda tehnoloogiat üldiselt ebaeetiliseks.

 

Viited:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_15:_Eetika_ja_IT

https://www.eswa.ee/eetika/

https://courses.cs.ut.ee/2020/Tehisintellekti_algkursus/spring/Main/PARTIEetika

https://mediawell.ssrc.org/news-items/amazon-scraps-secret-ai-recruiting-tool-that-showed-bias-against-women-reuters/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

It ajalugu on v äga lai ja mahukas ning omab palju lahendusi, mis sobivad just selle nädala kategooriatesse.  1.     Telefoni tulek kui elu tempo muutja Enne mobiiltelefone liikus elu teisiti. Kõik toimus aeglasemalt: nii suhtlus, info liikumine kui ka kohtumiste planeerimine. Kuid kui Motorola insener Martin Cooper tegi 1973. aastal esimese mobiiltelefonikõne, muutus kõik. Sündis tehnoloogia, ilma milleta ei suuda hiljutise Sinchi uuringu järgi ligi 72% inimestest kauem kui nädalavahetuseks elu ette kujutada. [1] Kuid mobiiltelefonid ei jõudnud kohe turule. Kulus veel umbes kümme aastat, et mobiiltelefon kasutajateni jõuaks. Motorola DynaTACi versioon lasti välja alles 1983. aastal. Kuid ka siis ei muutunud telefon kohe masskasutusse, kuna telefoni hind oli kallis ning ta oli raske, seda peeti uudseks luksuseks. Mugavuse tõttu eelistati mobiilise asemel 80ndatel VM1 -e. Alles 90ndatel jõudis telefon tänu uuendustele massideni. Vaid 50 aastaga alates telefoni...
Lisateave

Nädal 4: Jälgimiskapitalismi kasv ja edasine areng

  Jälgimiskapital on nagu ärimudel: inimese käitumise muutmine andmeteks, mida saab analüüsida, jälgida ja sedasi rahaks teha. Peamiseks kurjajuureks on Ameerika Ühendriigid, kuid enamus võimsaid riike aitavad seda üleval hoida, kuna see toob neid endile kasumit. Too süsteem on avalikkuse eest enamasti varjatuna püsinud ning oli täiesti reguleerimata 2018. aastani, kuni kehtestati Euroopas isikuandmete kaitse määrus (GDPR) , mis nõudis jälgimise osas ettevõtetes reformi mõjutades seega ka Eestit, kus kehtestati selle täide viimiseks 2019 isikuandmete kaitse seadus (IKS). Varasemalt hakkasid ettevõtted katsetama inimeste andmetesse sissetungi juba 21. Sajandi alguses, avastades viise kuidas selle pealt tulu teenida. Selle viimaseks sammuks peab digiühiskonna kriitik Zuboff nö “kohanemist” ehk andmete kasutamist kasutajate käitumisharjumuste muutmiseks ja sellega endale kasumi teenimist. Nt 2017. aastal lekkinud dokumendid näitasid, et Facebook, mida kasutab ka enamus eestlasi, o...
Lisateave

Nädal 10: Intellektuaalomand ja vabatarkvara läbi Eben Mogleri silmade

  Eben Mogleri 1999. aasta artikkel Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright oli üks pikk ja põhjalik lugemine. Artiklis on välja toodud palju häid punkte, mis on vaatamata 27 aasta möödumisele siiski tõesed ja isegi olulisemad kui artikli kirjutamise hetkel. Eriti hästi tõi ta välja näiteks vabatarkvara võime konkureerida ärilise tarkvara ning isegi potentsiaali seda teatud aspektides ületada. Näiteks Linux, Python ja teised avatud lähtekoodiga tarkvarad on muutunud mitte ainult alternatiiviks, vaid lausa standardiks nii arenduses, serverites kui ka näiteks tavakasutajate jaoks. Lisaks sellele on tõene ka väide, et meie maailm koosneb üha enam „lihtsalt numbritest“ ja neid koheldakse seadustes ebamääraselt. Vanad seadused ei sobi enam tänapäeva digitaalmaailma, kuna nendega ei saa ausalt lahendada õiguslikke probleeme ning see tekitab pidevaid vaidlusi ja lahkhelisid. Tänapäeval näeme seda väga selgelt, kuidas muusika, filmid, tarkvara ja tehisintellekti...
Lisateave