Nädal 5: Võrgusuhtluse käskudest ja käitumisnormidest
Pean tunnistama, et blogi kirjutades kuulen esimest korda V.Shea 10st võrgusuhtluse käsust. Kuid endiselt on need käsud vägagi olulised ja aktuaalsed, mõni isegi olulisem, kui 1994. aastal, kui raamat välja anti. Peamiselt on need netis käitumise reeglid ja põhitõed, kuidas olla viisakas, lugupidav ja teistega arvestav.
Need jagunevad lühidalt järgmiselt:
1. Ole inimene (Remember the human).
2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).
3. Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).
4. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth).
5. Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online).
6. Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge).
7. Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control).
8. Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy).
9. Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power).
10. Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes).
Pean neist Shea käskudest 5. Käsku: Näe võrgus hea välja sama tähtsaks kui mitte olulisemaks kui 1990ndatel. Hetkel tundub, et netimaailmas on inimeste eneseväljendusoskus ja viisakus on läinud arengus pigem tagasi kui edasi. Delfi ja Facebooki kommentaariumites vihastajad on selle reegli tühiseks tembeldanud. Olen käinud iga mõne aja tagant uuesti vaatamas, ega olukord seal ei ole paranenud, kuid pean aina uuesti pettuma, et inimestel ikka leidub teemasid, mille üle vaielda ning inimesi, keda sõimata. Kuid nagu tuli foorumist välja, õnneks tegeldakse nende inimestega ning advokaat Robert Sarv on võtnud eesmärgiks netikiusajatele ja ülbitsejatele neile väärilise karistuse leidmise.
Samuti on väga oluline ka allikatele viitamine ja faktikontroll ajastul, kus levib nii palju valeinfot, mida on tänu AI arengule aina raskem tuvastada, mille tõttu muutub aina olulisemaks seda ise mitte levitada, kuid veel olulisem on oskus seda tuvastada ja raporteerida. Palju toodetakse endiselt ka plagiaati, eriti ülikoolides. 2018. Aastal sai plagiaadinootmituse Eesti ülikoolides umbes 25-30 ringis õpilast, kuid kindlat statistikat selle kohta ei koguta, kuid juhtumitega tegeldakse. Õnneks õpilaste teadlikkus ülikoolides kasutatava plagiaadituvastussüsteemide ja plagiaadi kohta suureneb ning plagiaadijuhtumite arv väheneb.
Käsk, mis aga on oma tähenduse selle originaalses võtmes kaotand on 4. Käsk: Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust. Tema uus tähendus seisneb pigem tänapäeva kiire elu juures oskust hoida info, mida jagad olulise ning konkreetsena ning vältida üleliigset spämm sisu, saates info vaid kindlastele inimestele, kasutades failide jagamiseks ja salvestamiseks kõige optimaalsemaid viise ning eelistada kindla sisu jaoks kindlaid platvorme: ametlikuks suhtluseks meili, isiklikuks Facebooki, WhatsAppi jne. Raamat kirjutatusaastal 1994, peeti selles tõenäoliselt silmas, et internet oli aeglane, kallis, andmeedastuskiirus(bandwidth) kitsas ja interneti kättesaadavus väga piiratud, olles saadaval peamiselt vaid Ülikoolides ja teadusasutustes, suurkorporatsioonides ning tehnikahuvilistel. Raamatu avaldamise ajal oli arvut ainult pea 30%l Ameerika kodudest, alles peale raamatu välja tulekut toimus suurem interneti ja arvutite kättesaadavuse tõus tavakodanikele.
Viited:
https://coursedesign.colostate.edu/obj/corerulesnet.html
Kommentaarid
Postita kommentaar