Nädal 7: EULA, GNU GPL ja BSD

EULA litsents

EULA litsents on teoorias kasulik nii arendajatele kui ka kasutajatele, kuna see piiritleb selgelt õigused, piirangud ja kohustused ning vastutuse võimalike kahjude eest. Litsents kaitseb intellektuaaliomandit ehk hoiab ära toode ja selle komponentide ning sisu kasutamise volitamata kasutajatele ning keelab selle kopeerimise või levitamise. Kuna vastutus on reguleeritud tingimuste kaudu, mille korral tootja on kohustatud kahju hüvitama ning millal on vastutus kasutajal. Samuti peaks see tagama ühtsed toote kasutamise reeglid. Tootjal on võimalus lepingu sätestuste kaudu nõuda kasutajatelt tootevärskenduse makseid ja litsentsitasusid. Toote kasutamise reegleid saab kohandada, litsentsid on paindlikud ning on võimalus kaitsa oma intellektuaaliomandit. Miinustena saab EULA litsentsi liialt pikad ja keerulised lepingud, mida enamus kasutajaid läbi ei loe. Lepingud on tihti omaniku huvides kirjutatud, sisaldades tihti varjatud riske, nt kogudes ja jagades kasutajaandmeid ilma kasutajat teavitamata kolmandate osapooltega. Kuigi EULA eesmärgiks on kaitsta nii lõppkasutajate kui ka tootjat, on praktikas tihti litsents tootja poolel, kuna klient ei loe lepingut läbi ning ei saa tarkvara üle kontrolli. EULAt on soovitatav eelistada, kui Naatan ei taha oma koodi avada ning soovib täielikku kontrolli oma tarkvara kasutuse üle. Samuti on see eelistus, kui Naatan tahab müüa tarkvara ilma litsentsita. See sobib projektidele, mis vajab ärilist kaitset ja ranget kasutusjuhendit.

 

GNU GPL

GPL litsents võimaldab tarkvara kasutada, muuta ja levitada vabalt ilma piiranguteta. Seda saavutatakse Copylefti kontseptsiooniga. Selle vabadusega tagavad arendajad, et ükski nende tarkvara ei muutu omandiõigusega kaitstuks, kui keegi teine seda muudab või arendab, st keegi ei saa kellegi projekte oma kasuks ära kasutada ilma vastu andmata. Samuti julgustab GPL litsents teisi arendajaid projektidesse kaasama ja seega suurendab koostööd, toote või projekti kiirem areng ja parem kvaliteet. Aga alati pole avatud lähtekood parim variant, eriti ärifirmadele tihti ei sobi GPL litsents, kuna kaovad ära ärisaladused kogu lähtekoodi avaldades ning konkurendid saavad ideid ja koodi kopeerida ja ise edasi arendada ning seda hiljem odavamalt müüa kui sa ise seda plaanisid või juba tegid, mis kaotab ära äri põhimõtte, müüa midagi, mida teistel pole või parema hinnaga, tootel pole siis enam unikaalsust. Probleem tekitab ka isegi siis, kui Naatan sooviks kasutada vaid väikest osa oma projektis GPLina, aga Copyleft tagab, et isegi väike osa  GPLi sunnib terve toote minema GPLi alla, ehk terve projekti lähtekood tuleb avaldada. Firmad seega väldivad täielikult GPLi kasutamist ärivaras just selle riski tõttu. Naatan võiks eelistada GPLi litsentsi, kui ta tahab oma projekti ümber koguknda luua, kes tagaks tema töö kvaliteedi ja kiire arengu ning tal ei ole projektiga ärilist eesmärki.

 

BSD litsents

BSD litsents pakub arendajatele paindlikkust ja vabadust oma loomes. Ta on tuntud oma lihtsuste ja lubavuse tõttu: st tal on minimaalsed piirangud tarkvara kasutusele, muutmisele või levitamisele. BSD litsentsiga koodi saavad arendajad integreerida patenteeritud tarkvarasse ning pole kohustust lähtekoodi avaldada nagu GPL litsentsil. Seda litsentsi peetakse lausa GPLi vastandiks, kuna kuigi BSD lubab patenteeritud kasutamist, nõuab GPL tuletatud teoste lähtekoodi avaldamist. Seega on BSD parem neile, kes tahavad oma muutmiste omandiõiguseid säilitada. Ta on paljudele arendajatele ja firmadele populaarne valik just selle lihtsusele ja lubavale omadusele, aga ka võimalusele tulu teenida nii väikeettevõtetele kui ka avatud lähtekoodiga projektidele, pakkudes väikeettevõtetele  viisi integreerida avatud lähtekoodiga tarkvara oma toodetesse, välistades kuluka juriidilise kulupoole keeruliste litsentsitingimustega tutvumiseks, võimaldades neil keskenduda arendusele. See sobiks Naatanile, kui ta tahab oma projektist edasi arenda idufirmat või väikeettevõttet, soovides ressursse maksimeerida. Avatud lähtekoodiprojektidele on litsents kasulik, kuna ta lubab koodi vabalt kasutada ja muuta, soodustades arendajatel üksteise töödele kaasa aidata. BSD litsents ühildub ka teiste litsentsidega, mis tähendab, et projektid jõuavad laiema publikuni ilma juriidiliste takistusteta. Aga nagu igal litsentsil, on ka sellel miinuseid. Üks olulisemaid miinuseid on selgesõnaliste patendiõiguste puudumine, mis võib kasutajaid viia õiguslike riskideni ja kulukate kohtuvaidlusteni rikkumisnõuete tõttu. See puudus võib ka innovatsiooni takistada, kuna patendiprobleemide kartus võib piirata koostööd ja aeglustada arendust. Samuti puudub inimesel kontroll selle üle, mida teised arendajad koodiga teha võivad, võides jõuda isegi kommertsrakendustesse ilma arendajat sellest teavitamata ning raha mitte maksmata. Ehk Naatan võiks eelistada seda ka juhul, kui ta tahab oma projekti, selle utiliite ja teeke lihtsalt maksimaalselt levitada sellest huvitumata, kes ja kuidas ta koodi kasutab.

 

Viited:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_7:_Arvutid_ja_paragrahvid_II%CB%90_litsentsid_ja_autori%C3%B5igus

https://lawrange.net/en/what-is-eula-understanding-the-essentials-of-end-user-license-agreements/

https://blog.ipleaders.in/advantages-disadvantages-end-user-license-agreements/  

https://snyk.io/articles/what-is-gpl-license-gplv3-explained/

https://www.pingcap.com/article/bsd-license-pros-cons-projects-open-source-insights/

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

Nädal 4: Jälgimiskapitalismi kasv ja edasine areng

Nädal 3: Edukad ja mitte nii edukad üleminekud uuele meediale