Nädal 13: IT-tugilahendused Eestis


IT-tugilahendusi on mitmeid ning neid on erivajadustega inimestel vaja toeks, et igapäevaselt toime tulla tehnika kasutusega. Need ei ole mugavusvidinad, vaid võivad olla inimese jaoks ainus viis õppida, töötada või suhelda. IT-tugilahendused võivad olla näiteks ekraanilugejad, kõnesisestus, silmajälgimissüsteemid, eriklaviatuurid, lülitid või suhtlustahvlid.

Eesti on digitaalselt jõudnud punkti, kus enamus riiklike teenuseid saab ära teha internetis. Sellega aga tekib probleem puuetega inimeste jaoks, kelle jaoks on tehnika kasutamine raskendatud. 2025. aastal tegi Eesti abivahendite kättesaamise lihtsamaks ja õiglasemaks ning soodustus abivahendile ei sõltu enam puudest ega töövõime staatusest, vaid tõendatud vajadusest. Isiklikult arvan, et IT-tugilahendused lähevad samuti abivahendite alla, kuna ta aitab puudega inimesel paremini toime tulla arvuti kasutusega. Kui tavakasutaja saab nt valida mitme erineva klaviatuuri vahel, siis erivajadustega inimese jaoks võib eriline seade olla ainsaks variandiks, kuidas arvutit kasutada, mistõttu läheb ta võrdlusesse pigem ratastooli ja kuuldeaparaadiga, mis abistavad toimetulekuga.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) sõnul on ligipääs abivahenditele maailmas väga erineval tasandil. Paljudes riikides puudub enamusel üldse ligipääs abivahenditele. Mõnes madala sissetulekuga riigis teatati vaid 3%-l inimestest juurdepääsu vajalikele abivahenditele, võrreldes 90%-ga mõnes kõrge sissetulekuga riigis. Nõustun ka nende toodud soovitustega, kuidas abitehnoloogia kättesaadavust suurendada. Sinna alla lähevad nt kaasata abitehnoloogia humanitaarabi andmisse, arendada soodustavat keskkonda, mis toob kasu kõigile abitehnoloogiaga seotud isikutele, suurendada avalikkuse teadlikkust, tagada ohutud, tõhusad ja kõigile kättesaadavad abivahendid jne.

Vastutus võiks peamiselt minna sotsiaalministeeriumi alla, kuna nemad tegelevad abivahendite võimaldamisega abivajajatele ning abistavad igapäevase toimetulekuga. Samas ei saa kogu vastutus ka olla sotsiaalministeeriumil, kuna abivahendeid läheb vaja ka koolides ja tööl ning neile on vaja kalliduse tõttu rahastust, siis võiks vastutus olla ka haridus- ja majandusministeeriumil. Nt 2022. aastal muutus Euroopa liidu standardiks, et organisatsioonid peavad looma teenused, mida peavad saama kasutada ka inimesed, kellel on nägemis-, kuulmis-, kõne-, taju-, ja keelepuudeid, õpiraskusi ning füüsilisi ning neuroloogilisi puudeid. Seega see näitab, et teema on mitte ainult sotsiaalselt, vaid ka majanduslikult oluline. Rahastuse koha pealt aitab praegu sotsiaalministeerium osaliselt katta abivahendi ostmise kulud. Suurem toetus võiks olla kallimate seadmete soetusel, kus abivahendi soetamise taha jääb tihti vahendi kallidus. Lisaks katta abivahendi hooldus ja uuenduskulud. Samuti võiks riik katta abivahendi proovimise ja laenutamise kulud, kui pole soovi või võimalust abivahend osta või kui on puue ajutine.

Viited:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_13:_Teistmoodi_IT

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/abivahendite-riikliku-toetuse-kord-lihtsustub

https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/assistive-technology

https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 1: Noppeid IT ajaloost

It ajalugu on v äga lai ja mahukas ning omab palju lahendusi, mis sobivad just selle nädala kategooriatesse.  1.     Telefoni tulek kui elu tempo muutja Enne mobiiltelefone liikus elu teisiti. Kõik toimus aeglasemalt: nii suhtlus, info liikumine kui ka kohtumiste planeerimine. Kuid kui Motorola insener Martin Cooper tegi 1973. aastal esimese mobiiltelefonikõne, muutus kõik. Sündis tehnoloogia, ilma milleta ei suuda hiljutise Sinchi uuringu järgi ligi 72% inimestest kauem kui nädalavahetuseks elu ette kujutada. [1] Kuid mobiiltelefonid ei jõudnud kohe turule. Kulus veel umbes kümme aastat, et mobiiltelefon kasutajateni jõuaks. Motorola DynaTACi versioon lasti välja alles 1983. aastal. Kuid ka siis ei muutunud telefon kohe masskasutusse, kuna telefoni hind oli kallis ning ta oli raske, seda peeti uudseks luksuseks. Mugavuse tõttu eelistati mobiilise asemel 80ndatel VM1 -e. Alles 90ndatel jõudis telefon tänu uuendustele massideni. Vaid 50 aastaga alates telefoni...
Lisateave

Nädal 4: Jälgimiskapitalismi kasv ja edasine areng

  Jälgimiskapital on nagu ärimudel: inimese käitumise muutmine andmeteks, mida saab analüüsida, jälgida ja sedasi rahaks teha. Peamiseks kurjajuureks on Ameerika Ühendriigid, kuid enamus võimsaid riike aitavad seda üleval hoida, kuna see toob neid endile kasumit. Too süsteem on avalikkuse eest enamasti varjatuna püsinud ning oli täiesti reguleerimata 2018. aastani, kuni kehtestati Euroopas isikuandmete kaitse määrus (GDPR) , mis nõudis jälgimise osas ettevõtetes reformi mõjutades seega ka Eestit, kus kehtestati selle täide viimiseks 2019 isikuandmete kaitse seadus (IKS). Varasemalt hakkasid ettevõtted katsetama inimeste andmetesse sissetungi juba 21. Sajandi alguses, avastades viise kuidas selle pealt tulu teenida. Selle viimaseks sammuks peab digiühiskonna kriitik Zuboff nö “kohanemist” ehk andmete kasutamist kasutajate käitumisharjumuste muutmiseks ja sellega endale kasumi teenimist. Nt 2017. aastal lekkinud dokumendid näitasid, et Facebook, mida kasutab ka enamus eestlasi, o...
Lisateave

Nädal 10: Intellektuaalomand ja vabatarkvara läbi Eben Mogleri silmade

  Eben Mogleri 1999. aasta artikkel Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright oli üks pikk ja põhjalik lugemine. Artiklis on välja toodud palju häid punkte, mis on vaatamata 27 aasta möödumisele siiski tõesed ja isegi olulisemad kui artikli kirjutamise hetkel. Eriti hästi tõi ta välja näiteks vabatarkvara võime konkureerida ärilise tarkvara ning isegi potentsiaali seda teatud aspektides ületada. Näiteks Linux, Python ja teised avatud lähtekoodiga tarkvarad on muutunud mitte ainult alternatiiviks, vaid lausa standardiks nii arenduses, serverites kui ka näiteks tavakasutajate jaoks. Lisaks sellele on tõene ka väide, et meie maailm koosneb üha enam „lihtsalt numbritest“ ja neid koheldakse seadustes ebamääraselt. Vanad seadused ei sobi enam tänapäeva digitaalmaailma, kuna nendega ei saa ausalt lahendada õiguslikke probleeme ning see tekitab pidevaid vaidlusi ja lahkhelisid. Tänapäeval näeme seda väga selgelt, kuidas muusika, filmid, tarkvara ja tehisintellekti...
Lisateave